Plahvatuseni on 8… ei, 7 minutit. Ehk siis ma tean küll, et poja tahab kell 22 ööunne saada ja ma peaksin ise end pessu viskama enne seda aga no EIVIITSI. The Queen of “Eiviitsi” on nakkav…
Kuna meil on elukohamuutus plaanis, siis veetsin tänase päeva sisustuslehekülgedel. Oikuidastahaks. Oikuidasmeileioleraha – lõppkokkuvõttes lihvime põranda ära, Mosse keresse paigaldame teleri. Aga võrkkiige lakke PEAN ma saama!
… Rõugesse kaasa sai võetud 6 raamatut. Arvake, mitu lehekülge ma lugenud olen? … See-eest on hammas terve ja väljas on… noh, oli… ilus kevadtalvine ilm.
Ja mõne koha pealt pole muhvigi muutunud. Allanit igatsen endiselt nagu vastarmunu. Kassinärakaid muidugi ka.
Superwoman, cryable. 
Kle mõnikord mõtlen, et kas see igatsemine üldse kaobki ära … Ja loodan, et ei kao. Kolme aasta peale on nagu ju igapäevaseks muutunud küll kõik juba, ei ole enam inimese juures midagi salapärast või sellist, aga nii, kui kas või päeva pean ilma temata olema, on vaat et pill lahti juba: tuuuleee kojuuu!!!
Vat – vat. Aga mul on esimesest päevast peale “tahaaaan kojuuuu”. 4 päeva veel.
ma väga vabandan, et nakatasin sind queen of ‘eiviitsi’ pisikuga…
me no mean to…