Rõõmsaid uudiseid on niipalju, et Valter sai endale uue kodu põhimõtteliselt kohe, kui ma koduotsingutest kuulutasin. Hakkab elama oma majas koos kolme musketäriga ja kindlasti on tal seal lõbus põli. Kui ma seda Dakile ütlesin, siis oli ta mu peale väga kade – et kuidas nüüd mul ja Valteril niimoodi joppas ja tema otsib Ollile kodu juba aprillist saati. Mis ma oskan öelda, Valteril vedas. Aga mis sellel kõigel mähkmetega pistmist on?
Iga kord, kui keegi kuskil jagab mingit kassi koduotsimiskuulutust, on kosta nurinaid, et miks see Facebooki esisein kogu aeg neid kasse täis on ja kuskil on lapsed näljas ja igale kassile võibolla ei olegi kodu ja nii edasi. Mina olen kasside osas optimist ja ikka jagan, sest isegi kui mu tuttavatel on juba viis kassi ja siga, siis võib juhtuda, et keegi teab kedagi, kes teab kedagi…
Samamoodi olen ma optimist oma mähkmete suhtes. Paraku vean ma hetkel seda äri puhtalt oma entusiasmi pealt ja panustan sellesse igakuiselt oma rahakotist. Ma ei tea, kas see üldse kunagi teenib oma raha tagasi ja täna tabas see mind eriti valusalt, sest noh… universum on mu vastu. Põhimõtteliselt teen ma kogu aeg tööd ja veel rohkem tööd ja kõige rohkem tööd aga tundub, et selle töö eest saadav tasu kas ei ole seda tööhunnikut väärt, või kaob mingisse määramatusse auku. Kuu aega tagasi tundus, et lõpuks on mu agoonial lõpp ja silmapiirile ilmus töökoht, mis mind tõesti huvitas ja kust oleks ka selleväärset palka saanud. Paraku valisid nad kellegi teise. Kahjuks olin ma otsustanud sel kuul testida, et kas universum tõesti ANNAB raha, kui sellesse väga uskuda ja läksin end koolitama, massaažikoolitusele nimelt. Samal päeval kui sain unistuste töökohalt ei, hakkasid mul massaažitunnis randmed rämedalt haiget tegema ja tuleb välja, et massaaži ma vähemalt kuus nädalat teha ei tohi. Ega ka laos kaste tõsta, mida ma seni põhitöökohal teinud olen. Seega on mul see kuu massaažikoolituse võrra vähem raha, mis teeb eelarvesse tõsise augu ja lisaks kulutasin ma umbes sama suure summa raha, et Mähkmekratt Uue Maailma festivalile viia.
Festival oli tore – püsikliendid käisid läbi, sain konkurentidega tuttavaks, kõrvalt naabrid olid toredad ja isegi müüsin mõne asja, aga kuigi positiivset oli palju ja optimist minus on tänulik, et ma sain jagada 60 flaierit (esikülg ja tagakülg pdf-ina lingi all), siis reaalne kalkulatsioon ütleb, et festivaliga seonduvaid kulusid oli 173€ ja reaalseid tulusid umbkaudu 20€. Lisaks on igakuised püsikulud raamatupidamise näol, nüüd tahavad ka domeenid pikendamist ja kogu kauba pean ma ju enne välja ostma, kui ma seda kellelegi müüa saan.
Hetkel käivad mul läbirääkimised kolme firmaga, kelle tooteid ma tahaks maale tooma hakata aga nagu eelnevast näha, ei ole mul selleks raha, et teha ära nende poolt nõutavad miinimumtellimused. Kuna ma “blogi teel kerjamisse” ei usu ja Hooandjasse ka mu mähkmeplaan ei passi, küll aga suudan ma teha VÄGA PALJU TÖÖD, siis palun hoopis- jagage informatsiooni, et ma sellist asja teen. Nagu ma ütlesin, mähkmed on nagu kassid mõttes, et teil endal ei pruugi olla lapsi ja teie lastega sõpradel ei pruugi olla mitte mingit riidemähkmehuvi aga võibolla teie sõprade sõpradel on just praegu raskusi arusaamisega, mis on vahet puuvillal ja mikrofliisil ja milline mähe sobib öiseks kasutamiseks ja mida alustuseks osta ja nii edasi ja nad lihtsalt EI TEA, et ma olen olen ja et on olemas Mähkmekratt. Levitage suuliselt ja pange Mähkmekrati blogi link oma blogrolli (jaa, ma tean, et ma peaks sinna tihedamini kirjutama) ja vahelduseks tehke mulle ka pai, sest ma olen hetkel lihtsalt nii väsinud ja katki.
Superwoman, cryable. 