Kuidas ma kogemata kodu ostsin

tl;dr: Ühel nädalal kurdan ajakirjanduses, kuidas õpetajate palk on väike, järgmisel ostan Nõmmele kolmetoalise korteri ja ülejärgmisel puhkan nädala Egiptuses.

Ma olen oma elu jooksul kolinud… oh jeebus, ega ma ilmselt ei jõua neid kordi kokku lugedagi. Koos lastega pärast lahutust viis korda, kusjuures kuskil pole saanud elada kauem, kui aasta. Täpselt neli aastat tagasi (okei, 19 novembril) sain ma kätte oma praeguse kodu võtmed. See oli selline hullumeelne nädal, kui tulin Egiptusest tagasi, läksin ööbima tühja uude kodusse ja järgmisel päeval alustasin uuel (ja praegusel) töökohal.

Paar aastat tagasi tekkis korra uitmõte korter ära hinnata, väärtus oli tol hetkel 93 000. Neelatasin korra ja – my bad – isegi ei läinud ühestki pangast küsima, sest olin veendunud, et ma oma õpetaja palgaga niikuinii laenu ei saa. Omaosalust mul ka tol hetkel varnast võtta ei olnud ja nii ta jäi. Nüüd aga pakkus ema, et annab mulle sissemaksu raha, kui ma leian korteri, mida osta tahaks. No ja…

Lasin selle korteri siis omanikul uuesti ära hinnata. Sain hindamisakti. Vaatasin summat. Panin meili kinni ja meeleheitlikult ignoreerisin seda teemat… kuni omanik ütles, et teate, me nüüd ikka tahaks seda üüratut summat saada ja noh, kui nad seda minult ei saa, siis saavad kelleltki teiselt.

Täiesti pragmaatilisest vaatenurgast sain ma aru, et see korter ilmselt käib mulle üle jõu. Emotsionaalsest vaatevinklist aga – KÕIK inimesed, kes on mul siin külas käinud ütlevad, et kuule – see on ju SINU kodu. Ma olen siin nelja aasta jooksul üht teist remontinud. Põrgusse, tegelikult olen ma ju ära kodustanud kõik üürikorterid, kus ma kunagi elanud olen, aga seda kõige rohkem. Ma olen ära remontinud Prootoni toa, elutoa ja köögi. Kõik olemasolevad mööbliesemed sobivad siia ideaalselt. Asukoht on parim, mis ma üldse ette kujutada võiks – täpselt kooli/töö ja laste isa elukoha vahel, seega on neil logistika mugav ja mul veel mugavam. Ainult see hind.

Kõigepealt ma tardusin täiesti ära. Siis nutsin nädal aega. Siis saatsin laenutaotlused pankadesse, kokku kuus. Pärast esimese kahe negatiivset vastust ja kolmanda küsimist, kas mul oleks võimalik kaasata kaastaotleja, küsisin mehelt, kas ta oleks nõus kaastaotlejaks olema. (Disclaimer: me elame erinevates linnades, seega elan siin ainult mina.). Mees mõtles pool tundi ja ütles, et tema meelest “pole meie suhe sellises punktis, et me võiks koos laenu taotlemisele mõelda”.

Nutsin veel nädal aega. Laste isa oli nõus kaastaotleja olema, aga ka kahepeale kokku polnud me laenukõlbulikud. Kaks nädalat suhtlust viie erineva pangaga, dokumendid, allkirjastamised, hingamispausid. Ja siis, kui ma olin juba alla andnud, tuli vastus kuuendast. Positiivne. Mitte täies summas aga sellises summas, et puuduolev osa oli võimalik kokku kraapida. Hoidsin hinge kinni ja saatsin screenshoti kõikidele sõpradele: ega ma ometi valesti aru ei saa?

Ja ei saanud. Ma päriselt saingi selle laenu kätte. Emalt ja sõbrannalt pidin päris üüratu summa juurde laenama, proovin seda jupikaupa tagasi maksta. Iga kord, kui pangalt meil tuli, oli mul tunne, et nüüd on kõik. Nüüd nad avastasid, et mu sissetulekud ei ole neile reaalselt sobivad. Nüüd nad ütlevadki et sorry, tegime vea. Veel notari juures istudes värisesin, et kohe, KOHE lendab kõik uuesti perse aga ei.

Mul on kodu.

Esimest korda täiskasvanuea jooksul on mul kodu, kust ma ei pea kellegi teise suva järgi välja kolima, vaid kui ma seda teen, on see mu isiklik otsus. Aga ilmselt ei tee ma seda niipea.

Reedest reedeni läbi rahakoti

11.10

Eelmisel reedel oli mul deit, Tartus. Sinna sõitsin bussiga (10,20) ja kuna deidi olemus nõudis, siis kasutasin ka taksot (3,40). Samal ajal, kui mina deidile sõitsin, sõitis mu poeg taksoga muusikakoolist trenni (4, iganädalane kulu aga summa varieerub).

12.10

Laupäeval tulin Tartust rongiga tagasi, kuna mul ühtegi paberpiletit ei ole ja pangaväljavõte ei näita, siis eeldan, et ostsin pileti Elroni kaardile (11,25). Mul oli idee fix käia Rimis ja osta spagetikõrvitsat, aga Rimis ei olnud spagetikõrvitsat… küll aga oli neid võrrrrratult küpsed mangod. Ostsin siis neid ja lisaks hapukurki (4,10). Siis tuli kõne, et A. on taas kiirabiga haiglasse viidud ja lapsed tulevad koju. Tegin läätsepada, lapsed seda ei puutunud. Ilmselt sõid midagi muud. Ilmselt külmkapis olevat jäätist.

13.10

Pühapäeva hommikul käisin mina kõigepealt poes (12,44) ja pakendiprügi viimas, Prooton tegi sel ajal pannkoogitaigna. Sõime pannkooke singi ja juustuga ning siis läksin Prootoniga kinno uut Pettsoni filmi vaatama (9,60). Üüüülihea oli! Prooton naeris südamest ja mina kõkutasin ka kaasa, aga ega Pettsoni ja Finduse puhul ju teisiti ei saagi. Raamatut oli natuke muudetud ja mugandatud (voodi ei teinudki põmps-plinn…), aga väga nunnu siiski.

Peale kino seiklesime läbi pirukapoe (2,0) ehituspoodi. Olen jõudnud arusaamisele, et mul tuleb Prootoni toa remondiga siiski ise hakkama saada ja siis lisaks arusaamisele, et kuna ma ei tea täpselt kuidas see käib ja mida ma ostma pean, siis läheb kogu see lõbu võrratult kalliks. Pika pusimise peale sain välja valitud mingid värvirullid ja teleskoopvarre lae värvimiseks (21,10).

Kodus oli nälga ja igavusse suremas Kratt…. aga ta vist suri rahulikult nälga ja igavusse edasi, sest midagi spetsiaalset süüa ma enam ei teinud ja õhtu kulus Prootoniga kardinapuud värvidest. Lippasin korra veel kiirelt pakiautomaadi juurde, tõin ära ühe Raamatuvahetuse raamatu (2,19) ja panin ise posti MTÜ Tehnikaringlusele mõeldud vanad seadmed (3,99).

14.10

Tööl 07:30 – 18:00. Teise sõime õpetaja murdis käeluu ja asendasin teda paar päeva. Rühm on nunnu, õpetaja abiga oleme sõpsid ja kõik ja kena, ainult et ma ei olnud valmistunud pikaks päevaks ja õhtul oma rühmas olles oli selline tunne, et lihtsalt suren kohe… nälga. Lõpuks pääsesin, tulin koju, tegin praekartuleid singi ja sibulaga (üle hulga aja midagi, mida mõlemad lapsed sõid!) ja kuna reklaamis oli, et Selveris on mingitel asjadel soodukad, siis läksin sinna neid otsima. Soodukaga asju ei saanud, küll aga ostsin uued hambaharjad, lastele kindad, mingeid koolitarbeid ja enne jõulu vaja olevat nänni, nii et arve oli lõpuks 39,10. Kodus ei olnudki muud, kui Pädington ja magama.

15.10

Tööl 07:30 – 18:00. Seekord olin valmistunud ja mul oli maailma parim idee võtta tööle kaasa kotike omatehtud müslit. Päästis päeva ja ilmselt päästab edaspidigi. Õhtul oli mu ainus mõte vein, seega tellisin kolm pizzat ja haarasin need kaasa. Installisin Kratile lapsejälgimisäpi ja siis veetsime perekondlikult aega vaadates, kuidas ta üritab sellest läbi häkkida. Ilmselt kustusin seriaali vaadates.

16.10

Tööle JÄLLE 07:30. Ütlen ausalt, et kolmapäeva hommikuks oli mul tunne, et ma ei taha, ma ei suuda, ma ei… aga kohale ma ennast vedasin ja päev iseenesest oli tore. Prooton käis klassiga NUKUs Momot vaatamas, minul oli kolmapäevaks hambaarstiaeg, aga selle ma tühistasin ära, sest ma lihtsalt ei suutnud. Peale tööd tulin koju ja… nope, ei tulnud koju – läksin hoopis kuu aega tagasi kohale jõudnud tapeedile järgi ja kuna tapeedisalongi kõrval oli Humana, siis olin sunnitud (eksole) sinna ka sisse astuma ja kurat, läks natuke lappama. Sain üliseksika musta kleidi, mugavad teksad, saapad kleidi juurde ja botased igapäevaseks käimiseks (kokku 22). Kodus tegin kanakarrit kuskussiga, see Prootonile isegi maitses. Telc käis läbi ja andis mulle remondi osas veidike nõu.

Bf-ga oli plaan, et lähme KUMUsse dokumentaali vaatama, aga ta ei saanud töö tõttu Tartust tulema. Õhtul oli Krati kitarrikontsert ja paras paanika, sest mina nagu omast arust leppisin lapsega kokku, et ta trenni ei lähe (sest siis ei jõua kontserdile), aga laps läks siiski trenni ja telefon oli väljas ja kontserdini umbes miinus kümme minutit aega. Jõudsime ilusasti siiski, kutsusin sõbranna ka kaasa ja nii äge oli vahelduseks teise täiskasvanud inimesega ka suhelda. Kratt vaeseke oli muidugi surmväsinud ja üdini endast väljunud, lisaks ka seetõttu, et tuleb vaheaeg ja mul on plaanis nad vaheajaks maale pagendada…

17.10

Tööle, oh üllatust, kell 7:30. Müsli päästis päeva, lastega oli spordipäev. Sain õppealajuhatajalt ja direktorilt kõigepealt laita (päevikute analüüsid) ja siis kiita (spordipäev). Päeva tegevused ei olnud mul eriti läbi mõeldud, aga imporovisatsioon töötas väga hästi ja sain nad kõik kenasti kaasa. Väga äge oli. Pärast tööd põgenesin kohe, käisin Rimis kassiliiva otsimas (muud ka, kokku 21,99). Kodus kõigepealt surin, siis tegin Krati tellimusel makarone juustuga ja endale ning Prootonile jääkidest saiavormi. Mul oli kaks surnud pirni, kaks surnud banaani ja purk peaaegu surnud kirsivormi, lõpptulemus oli ülihea. Annan talle andeks isegi selle, et ta mu varba ära kõrvetas. Paar tundi kraapisin Liisa Tulviku laivi saatel tapeeti, siis ära magama.

18.10

Täna on reede. Ma ei pea minema tööle kell 07:30 ja saan istuda siin ja seda postitust kirjutada. Tööl olen kuueni, ega peale seda midagi suuremat plaanis ei olegi. Võiks-peaks koristama läbu koomale ja ehk homme hommikuks asju pakkima, sest kõigepealt on “kuusikute” pildistamine, siis buss või rong Tartusse, kerge Aura ja/või Ahhaa ja siis maale edasi.

 

Logistikast

Disclaimer: Tegevus toimub Tallinnas, Nõmmel-Mustamäel-Kristiines kui pole mainitud teisiti. Autot pole.

Eile

Saatsin Krati kooli, tõin Ülemistest ta õpetajale lillekimbu, organiseerisin samal ajal Prootoni telefonitsi kooli, tõin kesklinnast õpetajale kingi, läksin tööle, laste uneajal käisin andsin kingi üle ja läksin tööle tagasi. Organiseersin Prootoni ühe sõbrannaga trenni ja sealt teise sõbranna juurde mängima. Mõtlesin minna haiglasse, aga käisin hoopis poes… Sain Prootoni sõbranna juurest kätte, sõitsime koju, õppisime. Kustusin kell 22 ja imestasin et whaaaaaaat?? ei jaksagi enam koristada.

Täna

Tööle hommikul poole seitsmeks, telefonitsi organiseerisin Krati ja Prootoni kooli. Peale tööd käisin kodus, viisin Kratile järgi maha unustatud trenniriided, üritasin müüa Prootoni koolivormi (ja sain sinna juurde endise lasteaiakaaslase emaga juttu puhuda), läksin Prootonile kooli vastu, sõitsin temaga hambaarsti juurde, hüppasin hambaarsti juurest kümneks minutiks välja, et panna Kratt muusikakoolist takso peale, jooksin hambaarstile tagasi, saatsin Prootoni koju, pesin enda hambad, käisin haiglas Allanit vaatamas, läksin ise hambaarstile…

… ja nüüd peaks koristama, aga hoopis istun ja põen, sest tuimestus tabas mingit närvi ja nüüd mul hammas valutab aga nina ja silm on tuimad.