Rubriik: täna jõule et jumalat pole
Ajuareng
Ma ei tea, kuidas mul on õnnestunud oma arengus jõuda punkti, kus nädala highlightiks paistab kujunevat lapse kunagise lasteaiakaaslase sünnipäev, sest seal näeb tema (või nemad, sest mainitud lasteaiakaaslane oli Prootoni suur sõber) oma sõpru ja mina nende toredaid emasid.
Nädalavahetuse spaapuhkus kulmineerus aga täna hommikul, kui kohviga laua taha maha istusin, et järjest tööd hakata tegema. Siis vaatasin et oh – nõud, viiks kööki ära. Järgmisel hetkel oli telekapult kraanikausis ja ma lasin sellele hoolega kuuma vett peale.
Kuidas ma Paavot kurja madratsi käest päästsin
Meie voodi andis otsad juba pikemat aega tagasi. Külgmine raam paindus peaaegu pooleks ja enne, kui te arvate sama, mis kõik mu roppsuudest sõbrad, siis ei – see ei olnud paaristöö tagajärg, vaid üks meist astus voodile, et kapi otsast matkavarustust kätte saada ja sinna ta läks. Ilmselgelt universumi vihje öelda, et matkavarustuse jaoks on vaja paremat kohta. Paavo nutika poisina parandas voodi ära sellega, et nihutas sinna alla posu raamatuid, aga ma ei tea kas mu varbad on harkis või on mul neid kuus – igatahes mina tagusin pidevalt oma varbaid vastu seda kuhja ja lõpuks sai mul siiber ning otsustasin voodi koost lahti võtta.
Tehtud – mõeldud. Upitasime veel madratsi seina najale, et saaks korra voodi alt ka puhtaks teha ja Paavo arvas, et nüüd on hea hetk selg vastu madratsit toetada ja natuke tahvlis tuhnida. Mina läks raami teise tuppa transama ja mässasin lapsi magama panna ja pesin köögis nõusid ja… korraga tegi mu telefon tirlimpsti.
“Ma ei saa välja. Kas sa palun tuleks ja tõstaks natuke madratsit?”
Kortsutasin kulmu, läksin vaatama ja tõepoolest – üle suure ja tugeva Paavo laius suur ja lai madrats. Kui olin naermise lõpetanud, upitasin selle püsti ja mees pääses taas vabadusse.
Aga muidu – meil on voodiotsad (ja katkine raam) üle, kui keegi soovib. Parandada ausalt ei näe mõtet, ma pigem mõtlen mõne muu põneva aseme peale.
Kuidas Stewart mind mõnitada sai
Ütleme nii, et see semester pole olnud just kergemate killast. Õppekava muudatuste tõttu on olnud palju segadust, ümbertõstmisi ja ümberarvestamisi ja mida iganes muud veel. Igatahes pidin ma ära tegema aine “Suulise tõlke alused”. Polnud probleemi, sest kui sa oled seisnud puberteedieas klassi ees ja rääkinud neile seksist, siis peale seda tulgu või veeuputus… või midagi.
Aga vot päev enne eksamit lõi närvi sisse. Eriti, kui ma sain teada, et üheks eksamineerijaks ja kõnepidajaks on Comedy Estonia Stewart. Jalad värisesid ja hommikul enne eksamit olin ma 100% kindel, et helistan kuhugi ja ütlen et ma olen haige või jäin bussi alla või midagi. Asja ei teinud paremaks see, et ma sellest bussist, mille alla ma tahtsin jääda, hoopistükkis maha jäin ja lõpuks eksamiruumi üsna hingetuna viimasel hetkel jõudsin.
Tahvli peal oli ähvardav kiri “Do not laugh during the exam!” ja Stewart pakkus välja, et räägib Venemaa sisepoliitikast. Alatu tõuk, eelmises loengus oli õppejõud küsinud, mis teemadel me end kõige ebakindlamalt tunneme. Õnneks suutsin säilitada närvi ja vastasin külma kalanäoga, et fain – ära ainult Berliinist räägi. Stewart ütles et tegi nalja, aga Berliin on plaanis küll – kuidas ma sellesse suhtun? Ütlesin, et ok ja istusin maha ja tõmbasin välja oma spetsiaalse suuliseks tõlkeks mõeldud märkmeploki. Sealt vaatas mulle vastu see:
Surusin mõlemapoolsed hambad põskedesse ja sain tõlkega üle ootuste hästi hakkama. Pärast minema hakates koperdasin tooli otsa ja oleks peaaegu kukkunud, ütlesin komisjonile et ma pole kunagi nii närvis olnud, kui praegu. “Tõsi ka?” imestasid nad. “Välja igatahes ei paistnud.”
Kodus maandusin mõnusalt arvuti taha ja hakkasin Stewartit stalkima, ühte või teist pilti kommenteerides. Peagi sain vastukommentaari: mina tean su hinnet, sa ise ei tea!
Stewart on äge. Sellel aastal pole enam ühtegi eksamit. Ja kauni joonistuse au kuulub Prootonile, kes nüüd lõpuks, viieaastasena, on avastanud enda jaoks joonistamise. Küll minu koolitarvetega, aga ehk toob mingi punase kuhvtiga vana talle oma märkmikud ja pliiatsid.
Superwoman, cryable. 