Mäletate, et lõppes 2017 ja kõik ägasid, et nii sitta aastat pole varem olnud ja küll uus tuleb parem? Noh… mul tuli 2018.
- Mida sa tegid aastal 2018, mida sa varem teinud pole?
Päris palju asju. Käisin Egiptuses, olin ootamatult töötu ja snorgeldasin. - Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka järgmisel aastal anda?
Nii kaua pole lubadusi andnud. Ilmselt plaanisin (taas) magistritöö kirjutada ja autokooli minna. Aga äkki järgmisel aastal üks neist, et kui kõike ei jõua, siis pool? - Kas keegi su lähedastest sai lapse?
Lähedastest – ei. Minu lapsed said uue tädilapse. - Kas keegi su lähedastest suri?
Õnneks ei. - Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2019, mida sul 2018. aastal ei olnud?
Rahu ja stabiilsust oli eelmise aasta vastus, las ma kõigepealt naeran selle peale. Võtaks ühe eesmärgi korraga ja teeks nii, et ma saan majanduslikult üksi hakkama. Ei, oot – teeme nii, et aastal 2019 ma EI koli. - Milliseid riike sa külastasid?
Egiptust ja sellega seoses sõitsin korra Iisraelist ka läbi. Sinna tahaks minna päriselt ka. - Milline 2018. aasta kuupäev jääb sulle igaveseks meelde ja miks?
30. mai. - Mis oli su selle aasta suurim saavutus?
Ma olen elus ja vaimselt terve. - Mis oli su suurim ebaõnnestumine?
Ebaõnnestumine? Surim šokk oli kindlasti see, kui ma päevapealt tööst ilma jäin. Teate seda ütlust, et kui tabavad rasked ajad, siis tasub endalt küsida “will it matter a year from now”? Noh, töökaotust põen ma siiani. Ma olen siiani veendunud, et jah – ma tegin vea, aga ühe ja esimese inimliku eksituse peale kedagi päevapealt vallandada ei ole päriselt hea lahendus kellegi jaoks. - Kas sa põdesid mõnd haigust või vigastasid end?
Klassikalised lastehaigused, töökeskkonna eripära. Vaimselt tegin ilmselt südamele permanentselt liiga. - Mis oli parim asi, mille ostsid?
Statoili kohvid. - Kelle teod väärisid tunnustust?
Ma nimeliselt ei oska kedagi nimetada. Küll aga oli suurim üllatus sel aastal, kui mulle töölt lahkumise soovi korral päris arvestatavas mahus palka juurde pakuti. See pani mõtlema, et äkki ma siis polegi tööalaselt päris väärtusetu. - Kelle käitumine tekitas sus tülgastust ja kurvastust?
Boyfriendilaadse toote ja tema eksi. - Millele kulus enamik su rahast?
Kolimistele. - Mis sind väga väga väga elevile ajas?
See, kui palju mu põngerjad on kasvanud. Krati küpsemine. Prootoni kooli minek. Ja see üks hetk, kui ma nägi 30 meetri sügavusele. - Milline laul jääb sulle alati 2018. aastat meenutama?
Airi Liiva lastelaul “Kiisud keerutavad tantsu”. See ketras Peetri hoius söögi alla ja söögi peale ja terve suvi oli “kiisulaulu” täis. - Võrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:
i) õnnelikum või kurvem? Õnnelikum.
ii) kõhnem või paksem? Kõhnem. Võtsin suvel stressiga kümme kilo alla.
iii) rikkam või vaesem? Rikkam. - Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Oma lastega koos aega veetnud. - Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Nutnud. - Kas sa armusid kellessegi 2018. aastal?
Ei. - Mis oli su lemmik telesaade?
Telesaade või? Nagu telerist? Telerit ei vaata. Sarjadest on ikka vanad lemmikud – Grey ja Criminal Minds. - Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?
Ei. Pettunud olen – jaa. Aga vihata ma ei suuda. - Mis oli parim raamat, mida lugesid?
Lugesin liiga vähe. Eriti sügisel, kui aur kulus tõlkimise peale. Pratchetti “Tillude vabameeste” sarja kannan pikalt kaasas. “Kaotatud asjade hoidja” ja “Imelike uute asjade raamat” jätsid mulje. Ja siis kõige põnevam, kõige häirivam ja kriipivalt hea – “Hällilaul” - Mida sa tahtsid ja said?
Seda ma ei saa avalikult välja öelda. Tahtmine on… taevariik. Mõned soovid lähevad täide, kui neid piisavalt kaua ja piisava intensiivsusega soovida. Mõnikord ei ole see, mida sa tahad, sinu jaoks õige. Mõnikord lähevad soovid universumi ettemääratusega vastuollu. Ma ei tea, kas ma tahtsin seda, mida ma sain. - Mis oli sellel aastal su lemmik film?
Mäletan ainult seda, et saime mõlemad “Avengerist” kohutava peavalu. - Mida sa oma sünnipäeval tegid ja kui vanaks sa said?
Sain 32. Sünnipäeval olin kodus koos parimate sõpradega ja sain maailma kõige paremaid kingitusi. - Mis on üks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?
Tõde. Ja sellega seonduvalt ilmselt – päris suhe. - Mis sind mõistuse juures hoidis?
Mina ise. See tugevus, mis ma endas leidsin. Kanuumatkad. Mu kolleegid Peetris. Igahommikune päikesetõus, mida ma bussiaknast tööle sõites nägin – kliimasoojenemine või looduskatastroof või mis iganes, aga sellise värvidemängu juures ei saa õnnetu olla. - Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kõige enam meeldis?
Ei tule kedagi pähe. - Kes oli parim inimene, kellega sa tuttavaks said?
Günter. Juba see, et ma tundsin vajadust talle täiesti lambist kompliment teha ja siis me suhtlema hakkasime ja suhtleme siiani… ta on super. Mammi hoov on ikka häid inimesi täis.
Töökaaslased suvest – nii pühendunud ja asjalikud ja võtsid mu minu jaoks nii raskel hetkel nii soojalt vastu. Mul on nii nii kahju, et logistiliselt jääb see koht minu jaoks nii ebamugavaks, et valisin linnasisese lasteaia. Jään Teid kõiki väga igatsema. - Pane kirja üks oluline eluõppetund, mille 2018. aastal said?
Mina ise olen tugevam, kui ma kunagi arvanud olen ja minust piisab selleks, et õnnelik olla. - Tsiteeri laulusõnu, mis selle aasta kokku võtavad:
There’s something about the way that you always see the pretty view
Overlook the blooded mess, always lookin’ effortless
And still you, still you want meJa siis:
ja kuni maas pole lund veel
ja hiline on tund
meil on tujud mitte tunded
