Asjadest ja inimestest

27867849_1318661858269647_2354153056011842947_n

Aegajalt jagab Word Porn mingeid tsitaate, mille peale mul sügaval sisimas kihvatab. See vist nende edu alus ongi. Ehk siis viimased nädalad olen ma peamiselt tundnud enda sees, kui valus mul selle pärast on, et meil välja ei tulnud, hoolimata sellest, kui palju ma pingutasin. Ja et kõige nõmedam asi maailmas on tülitseda inimesega, kellest sa oled just lahku läinud, edasi täpselt seda sama tüli, mille pärast te lahku läksite. Ja et kuna meil oli koos nii palju toredaid aegu, siis ma juba igatsen teda ja ilmselt hakkan veel rohkem igatsema. Ja et ühest suhtest teise hüpata on katastrofaalne, aga… äkki õnnestub?

Advertisements

Tordipildid

Üldsuse tungival nõudmisel :)

Protsess, tulemus ja üks pilt peost ka

See suur, et…

… mida ma olen siis teinud 11. jaanuarist saadik?

Üks laps siin sai kümme. Ma olen piisavalt vana, et olla 10-aastase lapse ema. 10-aastase kes on absoluutselt täiesti imetabane, iseseisev ja intelligentne inimene.

Seoses eelneva sündmusega pidime koos Mariliisiga nuputama välja tordi, mis näeks välja nagu pizza. Great success!

“Kust te nii ägeda tordi saite?”
“Ise tegin.”
Kümnest suust korraga: “VAU!”

Ja siis noh… peamiselt mõtisklen küsimuse üle, kas vana arm ka roostetab ja kui raske on tegelikult võtta hoogu ja teha see otsustav leap of faith ja kuidas leap of faith eesti keeles võiks olla.

 

#10 ja #11

Panin Sepa juures kaheksajalapuslet kokku. Ma olin nii oodatud. 

Üleüldse oli kolm päeva muinasjuttu – uksed avanesid iseenesest, söök oli laual, auto oli alati ukse ees ja käed olid pidevalt ümber. Vaatab, kuidas nüüd reaalsusega hakkama saan.

#9

Õpetajate Seminari kohvikus olid ideaalsed moorapead. Ja ma tean. Aga ma olen viis aastat seda otsinud.