Lõunatund lasteaias, kõik see mees sööb oma soe supp mis matsub.
Laua taga istuv tädi Liis aga hakkab asja eest, teist taga ohjeldamatult naerma…
Sest et avokaadod.
Tellisin mina suure hurraaga Coopist endale nädala toidukorvi, mh kaks avokaadot, sest savi, kui toored – lähevad õunte juurde järelküpsema. Noh… senini küpsesid. Kuus nädalat õuntega sahvris, mõlemad olid mädad.
Vat mis juhtub, kui nii rikas olla, et toiduvarudel ei jõua silma peal hoida.
Teate neid kleepuvaid sisalikke, mida tavaliselt saab hambaarsti kabinetist vms kohast, kus lastele odavat näga jagatakse?
Noh… ma viskasin selle eile õhtul voodi kohale lakke ja siis irvitasin öösel hüsteeriliselt, kui see boyfriendile näkku kukkus.
Nii tore on olla täiskasvanu.
Prootoni tuba on juba pikemat aega remondis. Algas see asi nii, et mõtlesin temaga toad ära vahetada – siia korterisse kolides sai ta kõige suurema, kõige rohkemate kappidega põhjapoolse toa. Ainult et… ta ei taha seal olla, sest seal olla külm ja kõle. No mis siis ikka, vahetame ära. Siis mõtlesin, et kui juba vahetada, siis tõmbaks tapeedi maha ja paneks uue ja põrandale ka mingi laminaat ja lapsel vähe kenam see elu, eks.
Oi, kuidas ma eksisin.
Tapeedi alt paljastus kummaline kipsplaadilaadne moodustis, mis oli kõverate nurkadega ja kohati rusikasuuruste aukudega. Lõhume maha ja paneme uue, eks… ainult, et mina ise pole elus sellises mastaabis remonti teinud ja ega mul hetkel vaba raha ka nii palju pole. TLDR – kips sai maha, uus sai seina, aga on vaja pahteldada, lihvida, viimistleda üks nurk kust vana kipsi maha võtta ei saa, puhastada laeliistud, värvida lagi ja sein, panna tapeet ja põrandakte + muu näga. Nii et nii see tuba seisab ja mina kisklen oma kahe deemoniga – proovida ise teha ja saada mingid asjad selgeks, et iga väikese asja pärast ei peaks Meest kutsuma või siis elada mitu kuud remondis ja nokitseda ise. Nojah siis. Mõtleme.
Eile oli mul geniaalne plaan tõsta poolikusse tuppa mööbel sisse ja presenteerida Prootonile seda tema toana. Sain sellega enamvähem hakkama ja jäin ise surmväsinult madratsile magama (sellega on error, ma funktsioneerin umbes-täpselt vaimsete ja füüsiliste võimete piirimail). Mingi hetk, mäletan, tuli Prooton ja küsis, kas ta minu kaissu ei saagi. Rehmasin käega ja magasin edasi. Öösel ärkasin ja tundsin ennast süüdi, et õhtul unisena temaga tõre oli ja mõtlesin, et poen enda voodisse talle kaissu. Mõeldud-tehtud, kaisutasin seda kogu siis… kuniks silmad lahti tegin ja ärkasin KAHE lapse vahel. Kratsisin unisena kukalt ja otsustasin madratsile tagasi kobida, seal on vähemalt ruumi.
Kui Prooton hommikul ärkas, siis selgus, et tema versioon on veidi teistsugune: tema läks õhtul õnnetuna Krati voodisse magama, ärkas seal üles, sest tekk libises maha. Siis tuli mind otsima ja leidis mu… minu magamistoast Kratti kaisutamast ja puges ise sinna kolmandaks.
Oeh.
Inimesed räägivad, et omgomg – kaheaastane magab kaisus. Kuidas ma selle KAHEKSA aastase kaisust ära saan?
11.10
Eelmisel reedel oli mul deit, Tartus. Sinna sõitsin bussiga (10,20) ja kuna deidi olemus nõudis, siis kasutasin ka taksot (3,40). Samal ajal, kui mina deidile sõitsin, sõitis mu poeg taksoga muusikakoolist trenni (4, iganädalane kulu aga summa varieerub).
12.10
Laupäeval tulin Tartust rongiga tagasi, kuna mul ühtegi paberpiletit ei ole ja pangaväljavõte ei näita, siis eeldan, et ostsin pileti Elroni kaardile (11,25). Mul oli idee fix käia Rimis ja osta spagetikõrvitsat, aga Rimis ei olnud spagetikõrvitsat… küll aga oli neid võrrrrratult küpsed mangod. Ostsin siis neid ja lisaks hapukurki (4,10). Siis tuli kõne, et A. on taas kiirabiga haiglasse viidud ja lapsed tulevad koju. Tegin läätsepada, lapsed seda ei puutunud. Ilmselt sõid midagi muud. Ilmselt külmkapis olevat jäätist.
13.10
Pühapäeva hommikul käisin mina kõigepealt poes (12,44) ja pakendiprügi viimas, Prooton tegi sel ajal pannkoogitaigna. Sõime pannkooke singi ja juustuga ning siis läksin Prootoniga kinno uut Pettsoni filmi vaatama (9,60). Üüüülihea oli! Prooton naeris südamest ja mina kõkutasin ka kaasa, aga ega Pettsoni ja Finduse puhul ju teisiti ei saagi. Raamatut oli natuke muudetud ja mugandatud (voodi ei teinudki põmps-plinn…), aga väga nunnu siiski.
Peale kino seiklesime läbi pirukapoe (2,0) ehituspoodi. Olen jõudnud arusaamisele, et mul tuleb Prootoni toa remondiga siiski ise hakkama saada ja siis lisaks arusaamisele, et kuna ma ei tea täpselt kuidas see käib ja mida ma ostma pean, siis läheb kogu see lõbu võrratult kalliks. Pika pusimise peale sain välja valitud mingid värvirullid ja teleskoopvarre lae värvimiseks (21,10).
Kodus oli nälga ja igavusse suremas Kratt…. aga ta vist suri rahulikult nälga ja igavusse edasi, sest midagi spetsiaalset süüa ma enam ei teinud ja õhtu kulus Prootoniga kardinapuud värvidest. Lippasin korra veel kiirelt pakiautomaadi juurde, tõin ära ühe Raamatuvahetuse raamatu (2,19) ja panin ise posti MTÜ Tehnikaringlusele mõeldud vanad seadmed (3,99).
14.10
Tööl 07:30 – 18:00. Teise sõime õpetaja murdis käeluu ja asendasin teda paar päeva. Rühm on nunnu, õpetaja abiga oleme sõpsid ja kõik ja kena, ainult et ma ei olnud valmistunud pikaks päevaks ja õhtul oma rühmas olles oli selline tunne, et lihtsalt suren kohe… nälga. Lõpuks pääsesin, tulin koju, tegin praekartuleid singi ja sibulaga (üle hulga aja midagi, mida mõlemad lapsed sõid!) ja kuna reklaamis oli, et Selveris on mingitel asjadel soodukad, siis läksin sinna neid otsima. Soodukaga asju ei saanud, küll aga ostsin uued hambaharjad, lastele kindad, mingeid koolitarbeid ja enne jõulu vaja olevat nänni, nii et arve oli lõpuks 39,10. Kodus ei olnudki muud, kui Pädington ja magama.
15.10
Tööl 07:30 – 18:00. Seekord olin valmistunud ja mul oli maailma parim idee võtta tööle kaasa kotike omatehtud müslit. Päästis päeva ja ilmselt päästab edaspidigi. Õhtul oli mu ainus mõte vein, seega tellisin kolm pizzat ja haarasin need kaasa. Installisin Kratile lapsejälgimisäpi ja siis veetsime perekondlikult aega vaadates, kuidas ta üritab sellest läbi häkkida. Ilmselt kustusin seriaali vaadates.
16.10
Tööle JÄLLE 07:30. Ütlen ausalt, et kolmapäeva hommikuks oli mul tunne, et ma ei taha, ma ei suuda, ma ei… aga kohale ma ennast vedasin ja päev iseenesest oli tore. Prooton käis klassiga NUKUs Momot vaatamas, minul oli kolmapäevaks hambaarstiaeg, aga selle ma tühistasin ära, sest ma lihtsalt ei suutnud. Peale tööd tulin koju ja… nope, ei tulnud koju – läksin hoopis kuu aega tagasi kohale jõudnud tapeedile järgi ja kuna tapeedisalongi kõrval oli Humana, siis olin sunnitud (eksole) sinna ka sisse astuma ja kurat, läks natuke lappama. Sain üliseksika musta kleidi, mugavad teksad, saapad kleidi juurde ja botased igapäevaseks käimiseks (kokku 22). Kodus tegin kanakarrit kuskussiga, see Prootonile isegi maitses. Telc käis läbi ja andis mulle remondi osas veidike nõu.
Bf-ga oli plaan, et lähme KUMUsse dokumentaali vaatama, aga ta ei saanud töö tõttu Tartust tulema. Õhtul oli Krati kitarrikontsert ja paras paanika, sest mina nagu omast arust leppisin lapsega kokku, et ta trenni ei lähe (sest siis ei jõua kontserdile), aga laps läks siiski trenni ja telefon oli väljas ja kontserdini umbes miinus kümme minutit aega. Jõudsime ilusasti siiski, kutsusin sõbranna ka kaasa ja nii äge oli vahelduseks teise täiskasvanud inimesega ka suhelda. Kratt vaeseke oli muidugi surmväsinud ja üdini endast väljunud, lisaks ka seetõttu, et tuleb vaheaeg ja mul on plaanis nad vaheajaks maale pagendada…
17.10
Tööle, oh üllatust, kell 7:30. Müsli päästis päeva, lastega oli spordipäev. Sain õppealajuhatajalt ja direktorilt kõigepealt laita (päevikute analüüsid) ja siis kiita (spordipäev). Päeva tegevused ei olnud mul eriti läbi mõeldud, aga imporovisatsioon töötas väga hästi ja sain nad kõik kenasti kaasa. Väga äge oli. Pärast tööd põgenesin kohe, käisin Rimis kassiliiva otsimas (muud ka, kokku 21,99). Kodus kõigepealt surin, siis tegin Krati tellimusel makarone juustuga ja endale ning Prootonile jääkidest saiavormi. Mul oli kaks surnud pirni, kaks surnud banaani ja purk peaaegu surnud kirsivormi, lõpptulemus oli ülihea. Annan talle andeks isegi selle, et ta mu varba ära kõrvetas. Paar tundi kraapisin Liisa Tulviku laivi saatel tapeeti, siis ära magama.
18.10
Täna on reede. Ma ei pea minema tööle kell 07:30 ja saan istuda siin ja seda postitust kirjutada. Tööl olen kuueni, ega peale seda midagi suuremat plaanis ei olegi. Võiks-peaks koristama läbu koomale ja ehk homme hommikuks asju pakkima, sest kõigepealt on “kuusikute” pildistamine, siis buss või rong Tartusse, kerge Aura ja/või Ahhaa ja siis maale edasi.
