#8

Panen kirja ära, sest et õhtul ma arvutit ei plaani lahti teha ja sellest paremat vaevalt, et juhtub. Ma sõidan puhkusele! Pmst esimest korda elus, nädalaks soojale maale ja muuhulgas on plaan sukelduda. Ehk siis, võtame algusest peale:

mul on sotsiaalfoobia, ma kardan vett, ma ei talu kuuma ja ma sõidan nädalasele sukeldumisreisile jumala võõraste inimestega.

What can possibly go wrong?

Advertisements

#7

Prootoniga kaisus lõunatudu.

Asjalik laps on asjalik, muidugi. Kraadisin talt pärast uinakut välja 38,5. Selle peale teatas väike neiu, et “mul oli juba mitu päeva paha olla, aga ma ei tahtnud öelda, sest mulle ei meeldi palavik.” Noh, vast läheb üle. Hommikuse Rajaleidja konsultatsiooni asemel helistame küll perearstile, aga…

#5 ja #6

#5

Jaksasin peale tööd Lumimari raamatuesitluselt läbi jalutada. Ilusad inimesed teevad ilusaid asju. 

#6

Kratt tegi mulle rahustavat teed. See, et ma vajasin rahustavat teed ilmselt räägib enda eest.

#4

Käisin korra töölt läbi ja sattusin sinna hetkel, kui kõik lapsed nutsid. Ilgelt hea meel oli, et mul täna vaba päev on.

Rääkisin sõbraga päev otsa persetest.

#3

Jällegi – päevale tervikuna pole midagi ette heita. Tööl sõbrunesid kas vilgast nunnukat – nii tore oli neid koos mängimas vaadata. Pärast sõime Agnetaga tšillit, jõime veini ja jõudsin end ka välja vedada Kärbsel käppa suruma.