Rikkalik õhtusöök

Võtsin ennast esmaspäeval kokku ja hakkasin järjest tegema kõiki neid Asju, mis on seni tegemata jäänud. Eile pärastlõunaks suutsin end viia seisu, kus ühegi asja (peale ühe pikaajalise projekti) ei tagunud jalaga kuklasse ja mul oli lõpuks ometi aega.

Ehk siis valmis võis ja valges veinis hautatud sibulatega läätsepada, balsamicoga marineeritud punased sibulad ning hummus, kõrvale praeliha (mida Tanel lõpuks ei tahtnud, sest läätsed olid paremad) ja omaküpsetatud rukki-koorikleib.

Omnom.

13091690_1115420635144970_478302967_o

Aga kõhutäis tuli alla raputada ja selleks läksime Siilikesega ronimisministeeriumisse. Minu viimasest trennist oligi juba… ee… kaks kuud? möödas. Mäletan selgelt, et lumi oli veel maas, aga Eesti kliimas ei tähenda see midagi. Ja kuigi pildilt paistab vastupidi, siis Siilike ronis tegelikult palju kiiremini ja kõrgemale.

13113250_1115422125144821_28897059_o

Mittemillestki tehtud läätsepada

Avastad, et sibulasahtel ajab üle ja mitte millelegi mõeldes koorid ära kaks keskmist sibulat. Viskad need potti koos tüki võiga ja hautad madalal kuumusel kuniks jaksad. Mida kauem, seda parem. Segades. Siis valad segu ümber pannile ja viskad sekka peotäie punaseid läätsesid. Mõtled ja otsustad, et eile õhtust saadik pokaalis seisnud vein enam joodav ei ole, aga läätsede peale sobib küll. Kuumutad kuni vein aurustub, siis valada peale veidi vett ja hautad, kuni läätsed enamvähem pehmed. Siis tomatipasta (avatud pakk, millest kogu asi alguse sai – oli vaja ära kasutada). Maitsestasin seekord tšilli ja muskaatpähkliga ning tundub, et tegin õige otsuse.

Balsamicokreemiga marineeritud punased sibulad

Sellega läks nüüd nii, et Maakaup saatis mulle kogemata kaks kilo punaseid sibulaid. Mul oli meeles, et meie poe müüja rääkis midagi nende marineerimisest palsamiäädika kreemiga, nii et otsustasin selle võimaluse anda. Ilmselt töötaks suvaline balsamico ka, aga kuna minul oli see udupeen viigimarjaga kreem, tuli seda kasutada. Ehk siis sibulad õhukesteks ratasteks, kreemi ja sidrunimahla maitse järgi peale, soola ja ja külmkappi oma aega ootama.

Teine pool sidrunit läks hummuseks, aga sellest olen ma juba rääkinud.

Rukki-koorikleivad

See retsept on nüüd kunagi toidutarest saadud, mul tuttav seda omakorda mugandas ja mina unustasin pooled asjad ära. Nii et kopeerin.

30 gr presspärmi
5 dl sooja vett
9 dl rukkijahu
2 tl soola
1,5 sl mett
*natuke rukkijahu pätside voolimiseks

Lisa pärmile 1 sl sooja vett ning sega pärmi lahustumiseni, seejärel lisa ülejäänud vesi.
Pane hulka 4 dl rukkijahu, sega ühtlaseks massiks ja lase kilega kaetult soojas kohas 1,5 tundi kerkida. Nüüd lisa ülejäänud jahu, sool ja mesi ning sega hoolikalt läbi. Tainas jääb nätske, nii et segada saab ka suurema lusikaga (kui muskel on suur :D). Rukkipalade vormimiseks võta peopessa veidi jahu, tõsta sinna lusikaga paras ports tainast ja vormi see kiiresti käelabasuuruseks palaks. Toimi nii ka ülejäänud tainaga. Lase paladel ahjuplaadil rätiku all kerkida, kuni ahi soojeneb 225°-ni. Küpseta 15-20 minutit, palad peavad jääma ilusad helepruunid. Lase restil rätiku all veidi jahtuda, et neid oleks parem pooleks lõigata.

Kuidas siil hummuse-pisikuga nakatus

Saksamaal ööbisin peamiselt Felixi juures, kes on mitte just vegan aga väldib liha. Seega – hummus! Vaatasin mina siis retsepte ühest ja teisest küljest, et ise järgi teha ja lõpuks tuli nii, nagu ta mul tavaliselt tuleb.

Purk kikerherneid
Kaks spl tahinit
Poole sidruni mahl
Küüs küüslauku
Rosepipart

Segi mikserdada ja valmis.

Kuidas Tandoori kana salat minuni jõudis

Aaaaaastaid tagasi, siis kui Retit veel olemaski ei olnud, töötasin ma ühes kaubandusettevõttes klienditeenindajana. Klienditeenindaja elu põhiküsimuseks on kohati mida süüa, sest et lõunapaus on lühike ja kesklinna söögikohad kallid ja palk väike ja üleüldse. Mina leidsin enda jaoks Kaubamajas müüdava Bestselleri Tandoori kana salati, mis oli küll nõksa kallis aga see-eest jumalik. Sõin seda ikka karpide kaupa.

Siis läksin töölt ära ja Bestseller pandi kinni ja salat kadus müügilt. Korra õnnestus seda kodus järgi teha, aga polnud ikka päris see ja lõpuks kadus retsept ka minu mälumahust. Kuniks hakkas piisavalt vaevama, et võtsin vaevaks nami-nami FB seinalt küsida kas ehk keegi äkki… ja ma ei tea kust ja mis teid pidi, aga välja see retsept võluti.

Mina muidugi teen asju ikka omasoodu ja retsept käib niimoodi natuke ülekäe, aga maitselt oli täpselt see, mida ma ootasin.

12434354_1044941885526179_1737992720_n

Esimese sammuna tuleb käia poes ja ahastada, kui kallis kõik on. Hea on, kui on Maakaubast tellitud Esko talu kreeka jogurtit. Kui ei ole, siis tuleb muuga hakkama saada. Tandoori pasta (laadse asja) sain loomulikult bio4you-st. Sellest mul see salatiisu tuligi, et tõlkisin toodet ja lugesin sealt pealt märksõna.

Kodus koristasin, vahepeal viskasin tükeldatud kana marinaadi. Pärast retsepti lugedes sain aru, et oleks pidanud lisama ka õli ja soola aga no panin need siis pannile. Keetsin ära oad. Kuna aeduba on minu jaoks maitsetu käkk, siis pigistasin peale küüne küüslauku. Said head. Riivisin kurgi ja segasin koos maitseainesegu ja jogurtiga kastmeks. Münti ja koriandrit polnud, aga see mind eriti ei morjendanud.

Edasi ei olnud muud, kui pesta – hakkida – segada. Siis kana küpsetada ja ülejäänud massile lisada. Ja pähklid hakkida. Prismast saab õnneks osta lahtisi pähkleid, nii et minu segule läks pekan, pistaatsia ja india pähkel. Lisaks kolm kapist leitud kuivatatud ploomi (jah, kolm).

Maali ja Paavo kiitsid ja mõmisesid ka.

 

Kuidas muffinitest karask saab

Luba lastele, et küpsetad õhtul muffineid. Seejärel istu nendega kella üheksani mänguväljakul ja unusta muffiniplaan ära senikauaks, kui lapsed juba ise ütlevad, et tahaks nüüd magama minna aga kus muffinid on?

Seejärel saadab rongaema seitsmeaastase nurgapoest keefiri tooma, sest häguselt on meeles, et retseptis oli vist keefir. Võibolla ei olnud ka, täpselt ei mäleta.

Seitsmeaastane toob, uhkena nagu kukk, paki petti. “Emme, tead, seal ei olnud keefiri ja siis ma mõtlesin, et pett on natuke nagu keefir. On ju?”

Laste raske ülesanne täidetud saab ise hakata toimetama. Lükka võsukesed multika ette ja vali kauss. Siis ürita meelde tuletada retsepti. Ei tule. Jääb juhuse hooleks. Vahusta kaks viimast muna ja leia viimasest saiakeseteost üle jäänud kaneeli-suhkru segu. Lisa see munadele ja vaata, kuidas segu tumepruuniks lägaks moondub. Otsi küpsetuspulbrit.

Sulata või, lase sel jahtuda. Seni korise põrandal ja ägise, et tegelikult ÜLDSE ei taha neid muffineid teha, tahaks magama aga peab ahju sisse lülitama.

Ära lülita ahju sisse, tee tainast edasi. Lisa suvalises vahekorras pett, küpsetuspulber, jahu, siis täisterajahu, siis kastanijahu, siis veel jahu. Sega.

Avasta, et ahi ei ole sees. Lülita sisse.

Avasta, et sul ei ole kodus muffinivorme ja võta suvaline ahjupann. Lükka segu külma ahju, pane lapsed magama ja mine voodisse surema, sest kell on saanud pool üksteist.

Söö karaskilaadset toodet.

Pildil on kolmeaastane, kes ei lutsi pöialt.

eilutsi

Originaalretsept (üritasin teha rabarbrimuffineid)

5 dl jahu
3 tl küpsetuspulbrit
4 sl kiirkaerahelbeid
4 dl suhkrut
4 muna
200g võid
2 dl piima või hapupiima või keefiri (hapendatud annavad hea vungi neile)
soovi korral 3 dl marju vms

Sega ühes anumas kuivained ja teises klopi kokku leige sulavõi, ja toasoe piim ja munad, sega kõik segamini.Küpseta 225 juures 15 min.

Neil oli ilus elu

Tegin eile kogemata pastat. Kuna mul on viimased nädal aega olnud nonstop 12h tööpäevad, sest põhitöökoht laieneb ja avame uued poed nii Pärnus kui ka Rakveres, siis jõudsin koju mõttega “süüa” ja teadmisega, et kapis on üleeilseid makarone.

Kuidagi aga sai pannile ka mingisugune tükeldatud lihakäntsakas, küüslauk, tšilli ja siis otsa makaronid. Siis keerasin ma lahti pastakastme, aga nägin külmkapis toorjuustu ja Küpses Plaan. Mögin sai seega selga toorjuustu, umbes kolm päiksekuivatatud tomatit ja väheke parmesani. Klõnks. Mingi hetk helistas Paavo ja ma ei lasknud tal teregi öelda, vaid karjusin kohe telefoni, et tulekohekojumulonmaailmaparimatsüüa. Ta nõustus.

Ja isegi eilne üdini sitt ja räbal ja väsitav päev sai õnneliku lõpu.