Kuidas ma musta kassi ära ehmatasin

Sess.

Sess tähendab:

  1. memsource kodutööd eile õhtuks
  2. tõlkepoeetika analüüsi 7lk teisipäevaks
  3. kolmapäevaks 176 kordamisküsimust pähe ajada ja 350lk raamat läbi lugeda
  4. reedeks toimetaja õpimapp, mille osas ma pole isegi veel kindel mis need on

Millele eelnesid veel n-1 ülesannet, mis ma olen juba ära teinud. Seega olen ma 12h päevas istunud ja tuupinud. Täna aga, täna saabusid lapsed. Kratil vaja kodutöö ära teha. Ja siis vaene Kratt avastab klassikaliselt pühapäeva õhtul kell pool kümme, et tal on tintenpen tühi. No selge, poodi.

Poes istusin tükk aega dilemma ees – kas osta terad, või uus vahend. Terade vastu rääkis see, et mul polnud telefoni kaasas ja ma ei saanud Krati käest küsida, kas tal kest üldse kaasas on ja mis formaati terad sinna sisse käivad. Tegin siis, mis suutsin.

Kodus selgus loomulikult, et olin valed terad ostnud. No mis siis ikka, ratta selga ja poodi ümber vahetama, ega mul ajaga niikuinii midagi targemat peale hakata pole…

… ja kui siis poole tee peale must kass üle tee silkama hakkas, siis ma naersin nii kõva häälega, et kass keeras otsa ringi ja otsustas üle tee mitte minna.

Pistke see ÕIS endale…

Taas kord on aeg (uue semestri algus, much fun) teha igasuguseid avaldusi riiklikele ja mitteriiklikele õppetoetustele. Tore ju kui toetatakse tudengit, eks. Aga et see taotlemine läbi sellise ussimunni peab käima…

Kõigepealt lendasin suure hurraga eesti.ee portaalis vajaduspõhise õppetoetuse avaldusele peale. Sest et täiskohaga tööl ma ei käinud ja vabakutselisena on maksustatav sissetulek 50€ – 200€ kuus, lisaks on mul kaks last. Peaks nagu minema kriteeriumite alla, aga ei. Taotlus lükati tagasi. Hõõrusin silmi, arvutasin – igatpidi oleks 2016. sissetulekute järgi pidanud toetust saama. Vaatasin eelmist avaldust – seal täpselt samad summad. Mõtlesin korra, et kuidas mul õnnestus 2015 ja 2016 aastal sendipealt samasid summasid teenida, kuniks kursaõde mu tähelepanu juhtis sellele, et toetust arvutatakse ÕPPEAASTALE eelneva kalendriaasta järgi. Ehk siis 2016/2017 kevadsemestri toetust määratakse 2015 sissetulekute järgi. Põhimõtteliselt ei ole magistriõppes võimalik seda toetust siis saadagi, kui korralikult otse bakast virelemast magistrisse virelema pole näinud. Natuke absurdne ju, et mingi toetuse määramisel arvestatakse pooleteise aasta taguseid sissetulekuid aga no ok. Jäin ootama, millal tehakse lahti ülikoolipoolse vajaduspõhise eritoetuse taotlus. Selleks peab tegema maksuametile avalduse ja küsima oma viimase kolme kuu sissetulekute andmeid. Saatsin ära, sain vastuse.

Kui avalduste tegemise aeg kätte jõudis, siis pidin kõigepealt seljatama lohe, mille kord juba seljatanud olen. Ehk siis – selleks, et koolilt toetust saada, peab avaldusele lisama riigipoolse toetuse saamise negatiivse otsuse. Põhimõtteliselt lähed eesti.ee lehele, vajutad nuppu, ilmub punane kiri “SA EI SAA SEDA TOETUST NIIKUINII, SA OLED LIIGA RIKAS” AGA sina pead jätkama toetuse taotlemist, et vastav dokument oleks juurde panna. Paar korda õnnestus näha ka mu lemmikveateadet:
Hea riigiportaali külastaja!

Tundmatu viga.

Enne uut sisenemiskatset sulgege ja taasavage veebilehitseja.

Sulgesin veebilehitseja, taasavada ei õnnestunud. Tund aega ja miljon restarti ja miljon kulutatud närvirakku hiljem avastan, et taotlust ei saa esitada, sest maksuamet on saatnud mulle andmed krüpteeritud formaadis, mida minu arvuti ja ID kaardiga ei õnnestu dekrüpteerida (palub, et ma uuendaks sertifikaate, aga kui ma uuendama hakkan siis ütleb, et on juba uuendatud). Nii et palusin maksuametlt andmeid pdf-formaadis. Õnneks vastasid kähku. Panin nõutud dokumendid juurde, saatsin avalduse ära…

… selleks, et täna avastada, et taotlus on tagasi lükatud põhjusega: PUUDULIKUD DOKUMENDID. See on muidugi ka väga tore lüke, et tagasilükkamise juurde ei kirjutata, mis dokumendid puudu on, vaid visatakse lihtsalt link: vaadake vajaminevate dokumentide loetelu siit. Vaatasin. Mäletasin jumala selgelt, et panin mõlemad juurde. Vaatasin taotlust ja oi näe, oli juures ainult tulutõend, aga riigipoolset negatiivset otsust ei olnud. Teeme uuesti.

Tund aega  ja miljon kulutatud närvirakku hiljem kurtsin kursa chatis, et kui keegi suudab mulle kuskilt leida ÕISi abitelefoni numbri, siis ärgu seda mulle jumala eest andku, sest ma lihtsalt helistaks ja soovitaks selle süsteemi endale perse pista. Nimelt – ÕISi uuel versioonil (mis tehti ilmselt ainult selleks, et ÕIS näeks välja samasugune nagu ülikooli koduleht, mille ilmselt joonistas viieaastane, kelle pinalis on ainult punane pastakas… anyhow) EI OLE VÕIMALIK LISADA KAHTE MANUST. Lisad ühe, sul on valikud ESITA või TAGASI, hakkad lisama teist ja selle käigus kustub esimene manus ära. Ja nii lihtsalt on. Ja mul pole isegi ühtegi abitelefoni või kontakti, kuhu helistada ja öelda, et teil on glitch, tehke korda.

Häkkisin ennast ÕISi vanasse versiooni ja esitasin taotluse ära. Ja kui nad selle nüüd tagasi lükkavad, siis ma päriselt ka lähen kuvaldaga kellelgi ukse taha. Ma olen kaks päeva üritanud esitada üht avaldust, mis peaks olema tehtud võimalikult lihtsaks… aga. Ilmselgelt on ikka vaja kuidagi terad sõkaldest eristada, nagu Kaurgi kirjutas.

ps: eelmise posti plaanidest ei saanud midagi, sest mulle helistati koolis ja paluti haigele lapsele järgi tulla. Ma lähen hingan nüüd kuskil paberkotti natuke…

Kitsedest, peamiselt

Ma võin tavaliselt olla apoliitiline, aga kui elu mängib kätte võimalused, siis on patt neid kasutamata jätta. Paavo hakkas täna hommikul voodis päevauudiseid lugedes homeeriliselt turtsuma ja osandas kommentaarile Repinski kohta: “See mees võib sada silda ehitada, rahvas mõtleb ikka kitsedest.”
No ja et kõik aru saaksid, siis kitselugu on selline.

A backpacker is traveling through Ireland when it starts to rain. He decides to wait out the storm in a nearby pub. The only other person at the bar is an older man staring at his drink. After a few moments of silence the man turns to the backpacker and says in a thick Irish accent:
“You see this bar? I built this bar with my own bare hands. I cut down every tree and made the lumber myself. I toiled away through the wind and cold, but do they call me McGreggor the bar builder? No.”
He continued “Do you see that stone wall out there? I built that wall with my own bare hands. I found every stone and placed them just right through the rain and the mud, but do they call me McGreggor the wall builder? No.”
“Do ya see that pier out there on the lake? I built that pier with my own bare hands, driving each piling deep into ground so that it would last a lifetime. Do they call me McGreggor the pier builder? No.”
“But ya fuck one goat..”