Blogimeem 2018

Mäletate, et lõppes 2017 ja kõik ägasid, et nii sitta aastat pole varem olnud ja küll uus tuleb parem? Noh… mul tuli 2018.

  1. Mida sa tegid aastal 2018, mida sa varem teinud pole?
    Päris palju asju. Käisin Egiptuses, olin ootamatult töötu ja snorgeldasin.
  2. Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka järgmisel aastal anda?
    Nii kaua pole lubadusi andnud. Ilmselt plaanisin (taas) magistritöö kirjutada ja autokooli minna. Aga äkki järgmisel aastal üks neist, et kui kõike ei jõua, siis pool?
  3. Kas keegi su lähedastest sai lapse?
    Lähedastest – ei. Minu lapsed said uue tädilapse.
  4. Kas keegi su lähedastest suri?
    Õnneks ei.
  5. Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2019, mida sul 2018. aastal ei olnud?
    Rahu ja stabiilsust oli eelmise aasta vastus, las ma kõigepealt naeran selle peale. Võtaks ühe eesmärgi korraga ja teeks nii, et ma saan majanduslikult üksi hakkama. Ei, oot – teeme nii, et aastal 2019 ma EI koli.
  6. Milliseid riike sa külastasid?
    Egiptust ja sellega seoses sõitsin korra Iisraelist ka läbi. Sinna tahaks minna päriselt ka.
  7. Milline 2018. aasta kuupäev jääb sulle igaveseks meelde ja miks?
    30. mai.
  8. Mis oli su selle aasta suurim saavutus?
    Ma olen elus ja vaimselt terve.
  9. Mis oli su suurim ebaõnnestumine?
    Ebaõnnestumine? Surim šokk oli kindlasti see, kui ma päevapealt tööst ilma jäin. Teate seda ütlust, et kui tabavad rasked ajad, siis tasub endalt küsida “will it matter a year from now”? Noh, töökaotust põen ma siiani. Ma olen siiani veendunud, et jah – ma tegin vea, aga ühe ja esimese inimliku eksituse peale kedagi päevapealt vallandada ei ole päriselt hea lahendus kellegi jaoks.
  10. Kas sa põdesid mõnd haigust või vigastasid end?
    Klassikalised lastehaigused, töökeskkonna eripära. Vaimselt tegin ilmselt südamele permanentselt liiga.
  11. Mis oli parim asi, mille ostsid?
    Statoili kohvid.
  12. Kelle teod väärisid tunnustust?
    Ma nimeliselt ei oska kedagi nimetada. Küll aga oli suurim üllatus sel aastal, kui mulle töölt lahkumise soovi korral päris arvestatavas mahus palka juurde pakuti. See pani mõtlema, et äkki ma siis polegi tööalaselt päris väärtusetu.
  13. Kelle käitumine tekitas sus tülgastust ja kurvastust?
    Boyfriendilaadse toote ja tema eksi.
  14. Millele kulus enamik su rahast?
    Kolimistele.
  15. Mis sind väga väga väga elevile ajas?
    See, kui palju mu põngerjad on kasvanud. Krati küpsemine. Prootoni kooli minek. Ja see üks hetk, kui ma nägi 30 meetri sügavusele.
  16. Milline laul jääb sulle alati 2018. aastat meenutama?
    Airi Liiva lastelaul “Kiisud keerutavad tantsu”. See ketras Peetri hoius söögi alla ja söögi peale ja terve suvi oli “kiisulaulu” täis.
  17. Võrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:
    i) õnnelikum või kurvem? Õnnelikum.
    ii) kõhnem või paksem? Kõhnem. Võtsin suvel stressiga kümme kilo alla.
    iii) rikkam või vaesem? Rikkam.
  18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
    Oma lastega koos aega veetnud.
  19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
    Nutnud.
  20. Kas sa armusid kellessegi 2018. aastal?
    Ei.
  21. Mis oli su lemmik telesaade?
    Telesaade või? Nagu telerist? Telerit ei vaata. Sarjadest on ikka vanad lemmikud – Grey ja Criminal Minds.
  22. Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?
    Ei. Pettunud olen – jaa. Aga vihata ma ei suuda. 
  23. Mis oli parim raamat, mida lugesid?
    Lugesin liiga vähe. Eriti sügisel, kui aur kulus tõlkimise peale. Pratchetti “Tillude vabameeste” sarja kannan pikalt kaasas. “Kaotatud asjade hoidja” ja “Imelike uute asjade raamat” jätsid mulje. Ja siis kõige põnevam, kõige häirivam ja kriipivalt hea – “Hällilaul”
  24. Mida sa tahtsid ja said?
    Seda ma ei saa avalikult välja öelda. Tahtmine on… taevariik. Mõned soovid lähevad täide, kui neid piisavalt kaua ja piisava intensiivsusega soovida. Mõnikord ei ole see, mida sa tahad, sinu jaoks õige. Mõnikord lähevad soovid universumi ettemääratusega vastuollu. Ma ei tea, kas ma tahtsin seda, mida ma sain.
  25. Mis oli sellel aastal su lemmik film?
    Mäletan ainult seda, et saime mõlemad “Avengerist” kohutava peavalu.
  26. Mida sa oma sünnipäeval tegid ja kui vanaks sa said?
    Sain 32. Sünnipäeval olin kodus koos parimate sõpradega ja sain maailma kõige paremaid kingitusi.
  27. Mis on üks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?
    Tõde. Ja sellega seonduvalt ilmselt – päris suhe.
  28. Mis sind mõistuse juures hoidis?
    Mina ise. See tugevus, mis ma endas leidsin. Kanuumatkad. Mu kolleegid Peetris. Igahommikune päikesetõus, mida ma bussiaknast tööle sõites nägin – kliimasoojenemine või looduskatastroof või mis iganes, aga sellise värvidemängu juures ei saa õnnetu olla.
  29. Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kõige enam meeldis?
    Ei tule kedagi pähe.
  30. Kes oli parim inimene, kellega sa tuttavaks said?
    Günter. Juba see, et ma tundsin vajadust talle täiesti lambist kompliment teha ja siis me suhtlema hakkasime ja suhtleme siiani… ta on super. Mammi hoov on ikka häid inimesi täis.
    Töökaaslased suvest – nii pühendunud ja asjalikud ja võtsid mu minu jaoks nii raskel hetkel nii soojalt vastu. Mul on nii nii kahju, et logistiliselt jääb see koht minu jaoks nii ebamugavaks, et valisin linnasisese lasteaia. Jään Teid kõiki väga igatsema.
  31. Pane kirja üks oluline eluõppetund, mille 2018. aastal said?
    Mina ise olen tugevam, kui ma kunagi arvanud olen ja minust piisab selleks, et õnnelik olla.
  32. Tsiteeri laulusõnu, mis selle aasta kokku võtavad:
    There’s something about the way that you always see the pretty view
    Overlook the blooded mess, always lookin’ effortless
    And still you, still you want me

    Ja siis:

    ja kuni maas pole lund veel
    ja hiline on tund
    meil on tujud mitte tunded

Oled sa nüüd õnnelik?

Järgneva nädala jooksul vahetan ma töö- ja elukohta, lõpetan raamatutõlke ja sõidan puhkama. Kuidas ma seda kõike jõuan, seda ma veel ei tea.

Pealkirjaküsimust küsitakse minult tihti. Olen nüüd saanud, või saamas, kõike seda, millest ma jupp aega unistanud olen. Uue töökoha palgaga peaks põhimõtteliselt (kui vanad võlad makstud saan) elada saama nii, et söögiraha jääb ka. Uus elukoht on logistiliselt küll mitte päris kooli ja töö kõrval, aga 15 minutit nii minul tööle kui lastel kooli on igatahes parem, kui praegune hommikune tunniajane loksumine. Kui raamatutõlkega hakkama saan, ootab mind veel raamatuid. Boyfriendilaadse tootega veedetud nädalavahetus oli täiesti mõnus ja mul on endiselt temaga koos hea aega veeta ainult et… ma ei tunne mitte midagi. Ei armastust ega ka rõõmu vist, või olen ma kõige sellega toime tulemisest lihtsalt liiga väsinud.

Sest see aasta on olnud ikka… meeletu. Meeletult raske ja mul on tunne, et ma olen vähemasti 90 kraadi muutunud. Ma olen kasvatanud endale mingi vundamendi, ma olen üle saanud oma ebakindlusest, ma tean et ma saan igas olukorras hakkama (sest ma olen hakkama saanud) ja ometi ei tea ma nüüd, mida selle uue endaga peale hakata ja kuidas see mu vana eluga sobitub.

EDIT: Lugesin horoskoopi. Kopeerida ei saa, aga põhimõtteliselt oli seal kirjas, et naudi seda, mille nimel sa nii palju rabanud oled.

 

Küsimuste epideemia

Ma pole vahepeal vist aastaid päriselt kirjutanud. Nüüd näen, et teised muudkui vastavad. Ehk siis kui on midagi, mida te ühelt mitteblogivalt endiselt blogijalt teada tahate, siis siin on see koht. Küsimiseks.

Halva une sünnitis

Minu köök on olnud pea kolm kuud remondis. Sellega on seotud saaga, millest ilmselt siin on parem mitte rääkida, aga kolm kuud olen ma elanud nii, et vesi tuleb vannitoast, nõusid pesen vannis asuvas pesukausis, tööpind on elutoas ja puupliit on mustava augu kõrval seal kus kunagi oli köök. Tagatipuks said otsa pliidipuud, samaaegselt rahaga nagu alati. Korralikult toituda ei saa, pesu käin pesemas töö ja erinevate sõprade juures ning igapäevane logistika on veel kolm korda hullem kui tavaliselt. Puhas ime, et ma üldse veel püsti püsin, sest…

… kogu selle stressi otsa suutsin ma endale skoorida unehäired. Eile boyfriendiga rääkides tabasin end mõttelt, et oh jess – vähemalt olen ma temaga deitimise ja Tanelist lahkumineku taustal suutnud unustada, et selline isik nagu V. üldse kunagi eksisteeris ja ilmselt olen temast üle saanud. Ja siis näen ma unes, et on tantsuklubi ja ta naeratab mulle üle saali ja silitab mu pead, ütleb et ma olen kallis ja räägib kogu grupile loo sellest, kuidas ta läks üksi maamajja elama, toitus sellest mida kätte sai ja kõik pidasid teda surnuks. Amazing. Ärkasin kell 4.

Mõni öö tagasi nägin unes, et olen maal mingil küla jaanitulel või muul sarnasel simmanil ning mind otsib meeleheitlikult taga minu ema, kes on minu peale kohutavalt pahane, aga ei suuda artikuleerida, mis täpselt teda häirib ja lihtsalt röögib mu peale nii kuidas jaksab. Hiljem sai kuidagi selgeks, et kogu küla peab mind alkohoolikuks. Ärkasin kell kaks (!) ja enam magama ei jäänud.

Öö enne seda nägin, et mu taasleitud eluarmastus (või siis mitte päris, aga see on ka juba teine jutt) tunnistas mulle üles, et on tegelikult seksuaalperverdist sarimõrvar ja näitas mulle piltlikult ette, mida ta nende inimestega teeb ja kuhu ta nende laipasid riputab. Ärkasin kell viis, kuid see unenägu on mind nädal aega kummitanud ja ilmselgelt mu alateadvus tahab mulle öelda, et midagi on valesti.

Ma arvan, et mingi hetk ma lihtsalt kukun kokku. Juba praegu on töö juures raske silmi lahti hoida ja üleväsimusest hakkab mu peas ketrama seesama nihe, millest ma ei oska aru saada ja mida ma ei ole osanud veel mitte ühelegi spetsialistile seletada nii, et nad aru saaks. Ma tõusen igal hommikul heameelega (irw, hetkel mitte, aga no nii põhimõtteliselt). Ma naudin seda, kui õues on varahommik ja udu ja linnud laulavad. Ma armastan oma kiiksuga lapsi. Ma armastan oma tööd ja neid lapsi, kes seal on. Mulle meeldib mu kodu (jällegi, mitte hetkel aga nii põhimõtteliselt) ja mul on maailma parimad sõbrad aga kui põhimõtteliselt lõpeb see kõik kunagi surmaga, siis what’s the point?

Ehk siis põhimõtteliselt pole ma oma arengus puberteedist kaugemale jõudnud, ikka otsin elu mõtet ja pole sellele kuigi palju lähemal.

Aasta 2017 blogimeem

  1. Mida sa tegid aastal 2017, mida sa varem teinud pole?
    Istusin autoroolis! Küll ainult korra ja autokoolini ei jõudnud, aga asi seegi.
  2. Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka järgmisel aastal anda?
    Meenutage, kas ma andsin lubadusi? Ilmselt tahtsin kirjutada magistritöö, aga see jäi küll tegemata. Uuel aastal tahan tegeleda põhjalikumalt oma terviseprobleemidega ja need korda ajada. Võlad maksta. Leida mingi skeem, kuidas üksi oma finantsidega hakkama saada.
  3. Kas keegi su lähedastest sai lapse?
    Ühte pisikest nägin küll.
  4. Kas keegi su lähedastest suri?
    Õnneks ei.
  5. Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2018, mida sul 2017. aastal ei olnud?
    Rahu ja stabiilsust.
  6. Milliseid riike sa külastasid?
    Rootsit ja Lätit.
  7. Milline 2017. aasta kuupäev jääb sulle igaveseks meelde ja miks?
    Kuupäeva ei mäleta, aga auto seismajäämine keset Lätit oli priceless. Siis see, kuidas me Nuuskmõmmikuga kokku sattusime. Ehk siis august.
  8. Mis oli su selle aasta suurim saavutus?
    Tõlkisin kaks raamatut.
  9. Mis oli su suurim ebaõnnestumine?
    Et mul ei õnnestunud oma suhet hoida.
  10. Kas sa põdesid mõnd haigust või vigastasid end?
    Haigusterohke aastalõpp on olnud. Suviseks diagnoosiks (mitte ametlik, vaid kahtlus) bipolaarne meeleoluhäire. Aga kõige rohkem jääb meelde ikkagi see, et suutsin tõukerattaga kukkudes endale trauma tekitada.
  11. Mis oli parim asi, mille ostsid?
    Jope! Järelmaksuga Hansapostist, aga ilma selleta ma tööl käia ei suudaks.
  12. Kelle teod väärisid tunnustust?
    Annika Laats. Inimene suure algustähega.
  13. Kelle käitumine tekitas sus tülgastust ja kurvastust?
    Minu maailmapilt muutub üha hallimaks ja mitte kurvas mõttes vaid selles mõttes, et ma ei näe maailma enam mustvalget. Mind kurvastas kõige rohkem olukord, kus arvati, et ma pean kedagi hukka mõistma, aga minu meelest polnud tegu hukkamõistu väärt ja see tekitas suuri pingeid. Inimesed on… inimesed. Kõik teod mis me teeme on osalt impulsiivsed ja seotud sellega, mida me just sel konkreetsel ajahetkel tunneme ja arvame. Seda on oluline meeles pidada, et mitte veritasuni välja minna ja eks ma pean seda ise ka meeles pidama.
  14. Millele kulus enamik su rahast?
    Hmpf. Kui ma teaks. Lastele? Auto remont?
  15. Mis sind väga väga väga elevile ajas?
    Suvine roadtrip oli NII SUPER ÄGE. See, et Nuuskmõmmiku-sugune ilus mees minust huvitatud võiks olla. Koolikaaslaste magistrilõpetamine! See hetk, kui tabasin Krati Linkin Parki lugusid kaasa laulmast.
  16. Milline laul jääb sulle alati 2017. aastat meenutama?
    One More Light.
  17. Võrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:i) õnnelikum või kurvem? Kurvem.
    ii) kõhnem või paksem? Paksem. Nagu… häiriva paksusega juba.
    iii) rikkam või vaesem? Stabiilsem. Võib-olla natuke vaesem, kui kõik tulud kokku lüüa, aga vähemalt laekub see korrapäraselt kord kuus.
  18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
    Rohkem võiks reisida.
  19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
    Vähem võiks ennast haletseda. Tühja pilguga arvuti taga passida.
  20. Kas sa armusid kellessegi 2017. aastal?
    Jaa! Ja see oli nii äge, sest ma olin kindel, et pole nendeks tunneteks enam võimeline. Kaks korda armusin, kolmas on käsil.
  21. Mis oli su lemmik telesaade?
    Telesaade või? Nagu telerist? Telerit ei vaata. Sarjadest on ikka vanad lemmikud – Grey ja Criminal Minds.
  22. Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?
    Mul on vihkamisega segased tunded, ma ei kipu seda tegema. Eriti. Mõnede inimeste teod võivad küll mõistmatust tekitada.
  23. Mis oli parim raamat, mida lugesid?
    Lugemispostis kirjeldan.
  24. Mida sa tahtsid ja said?
    Materiaalselt – suvist reisi. Mittemateriaalset – ma ei osanud seda tahtagi, aga ma olen saanud nüüd aasta lõpus komplimente ja ühele mind pikka aega piinanud loole lõpetuse. Unistuste töö ka!
  25. Mis oli sellel aastal su lemmik film?
    Eile mõtlesin tõsiselt sellele, et peaks filmidele ka GoodReadsi tegema. Imdb töötab vist umbes nii ka? Lemmikut ei oska välja tuua. Kõige suurema WTF elamuse sain “Swiss Army Man” vaadates. Meeldisid “My Old Lady” ja mõned teised kirjandusteoste põhjal tehtud filmid.
  26. Mida sa oma sünnipäeval tegid ja kui vanaks sa said?
    Sain 31. Sünnipäeval nutsin. Oli parasjagu väga depressiivne episood. Siis kõlas koputus ja mu kallid suslikud hüppasid läbi (issi tõi), et mulle õnne soovida. Hakkas parem küll.
  27. Mis on üks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?
    Raha. See konstantne rahapuudus hakkab ajudele käima, ausõna. Mul on külmiku peal maksegraafik, aprillist PEAKS hakkama kergemaks minema.
  28. Mis sind mõistuse juures hoidis?
    Valge vein. Nuuskmõmmik. Igahommikune päikesetõus mu köögiakna taga – kliimasoojenemine või looduskatastroof või mis iganes, aga sellise värvidemängu juures ei saa õnnetu olla.
  29. Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kõige enam meeldis?
    Nagu juba öeldud – Annika Laats.
  30. Kes oli parim inimene, kellega sa tuttavaks said?
    No kuidas ma suudaks nad pingeritta panna? Suvel oli üks meeldejääv öö ja aasta lõpus mõned sügavad vestlused.
  31. Pane kirja üks oluline eluõppetund, mille 2017. aastal said?
    Parem vale õiges kohas, kui tõde iga hinnaga. 
  32. Tsiteeri laulusõnu, mis selle aasta kokku võtavad:
    You can’t always get what you want
    You can’t always get what you want
    But if you try sometimes, yeah
    You might find you get what you need!