Täna on selline kummaline päev, et ma ei oska midagi peale hakata. Neli raamatut on pooleli, mitte ükski ei tõmba. Ilm on, nagu ta on. Lapsed on isaga. Tööle alles kahe nädala pärast. Koristada ju ometigi ei viitsi. Tuiasin päev otsa põhimõtteliselt niisama maha enne, kui taipasin, et… ma oleks ju võinud puslet kokku panna.
…tegelikult ma pidin maal olema, aga läks niimoodi…
…ja enne seda maalolemist läks ühel päeval niimoodi…
Superwoman, cryable. 