Kärgperenduse küljed

Eelmisel nädalavahetusel selgus, et minu kaaslase lapse ema ei taha, et mina tema lapsega kohtuks või suhtleks või sõbralikult läbi saaks. “Selgus” on muidugi pehmelt öeldud, pikemalt ma siin lahata ei saa.

Sel nädalavahetusel võttis minu laste isa uus kaaslane Prootoni koos oma tütrega sappa ja viis nad mitmeks tunniks shoppama, sest Prootonil oli nädala sees kange kihu minna mulle kuhugi “suurde keskusesse, kus palju poode on” sünnipäevakingitust ostma ja seda kindlasti üksinda, sest “ma ei saa sinuga koos minna, sest siis sa ju näed, mis ma sulle ostan”. Kratsisin kukalt ja lõpuks palusin Uuelt Kaaslaselt, et kui lapsed niikuinii täna seal on, äkki ta oleks nii kena ja viiks Prootoni poodi.

“Aga muidugi, pole üldse probleemi!”

Tagasi sain just praegu maailma kõige õnnelikuma lapse, kes on maru elevil ja küüned lakitud ja kott kingitusi täis, mille ta nüüd igale poole ära peitis, sest “muidu ma annan sulle ju ära” ja ma olen nii nii nii võrratult tänulik sellele imelisele inimesele, kes Prootoni päeva nii toredaks tegi.

Põhimõtteliselt on iga inimese enda otsustada, kas ta näeb eksi uues kaaslases liitlast või konkurenti.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s