Öised kaisusegadused

Prootoni tuba on juba pikemat aega remondis. Algas see asi nii, et mõtlesin temaga toad ära vahetada – siia korterisse kolides sai ta kõige suurema, kõige rohkemate kappidega põhjapoolse toa. Ainult et… ta ei taha seal olla, sest seal olla külm ja kõle. No mis siis ikka, vahetame ära. Siis mõtlesin, et kui juba vahetada, siis tõmbaks tapeedi maha ja paneks uue ja põrandale ka mingi laminaat ja lapsel vähe kenam see elu, eks.

Oi, kuidas ma eksisin.

Tapeedi alt paljastus kummaline kipsplaadilaadne moodustis, mis oli kõverate nurkadega ja kohati rusikasuuruste aukudega. Lõhume maha ja paneme uue, eks… ainult, et mina ise pole elus sellises mastaabis remonti teinud ja ega mul hetkel vaba raha ka nii palju pole. TLDR – kips sai maha, uus sai seina, aga on vaja pahteldada, lihvida, viimistleda üks nurk kust vana kipsi maha võtta ei saa, puhastada laeliistud, värvida lagi ja sein, panna tapeet ja põrandakte + muu näga. Nii et nii see tuba seisab ja mina kisklen oma kahe deemoniga – proovida ise teha ja saada mingid asjad selgeks, et iga väikese asja pärast ei peaks Meest kutsuma või siis elada mitu kuud remondis ja nokitseda ise. Nojah siis. Mõtleme.

Eile oli mul geniaalne plaan tõsta poolikusse tuppa mööbel sisse ja presenteerida Prootonile seda tema toana. Sain sellega enamvähem hakkama ja jäin ise surmväsinult madratsile magama (sellega on error, ma funktsioneerin umbes-täpselt vaimsete ja füüsiliste võimete piirimail). Mingi hetk, mäletan, tuli Prooton ja küsis, kas ta minu kaissu ei saagi. Rehmasin käega ja magasin edasi. Öösel ärkasin ja tundsin ennast süüdi, et õhtul unisena temaga tõre oli ja mõtlesin, et poen enda voodisse talle kaissu. Mõeldud-tehtud, kaisutasin seda kogu siis… kuniks silmad lahti tegin ja ärkasin KAHE lapse vahel. Kratsisin unisena kukalt ja otsustasin madratsile tagasi kobida, seal on vähemalt ruumi.

Kui Prooton hommikul ärkas, siis selgus, et tema versioon on veidi teistsugune: tema läks õhtul õnnetuna Krati voodisse magama, ärkas seal üles, sest tekk libises maha. Siis tuli mind otsima ja leidis mu… minu magamistoast Kratti kaisutamast ja puges ise sinna kolmandaks.

Oeh.

Inimesed räägivad, et omgomg – kaheaastane magab kaisus. Kuidas ma selle KAHEKSA aastase kaisust ära saan?

 

Üks kommentaar “Öised kaisusegadused

  1. Kessu ütles:

    Ei saagi. Naudi. Ma magan praegu 6-kuuse ja 7-aastasega. Mees vaatab, kas viitsib öösel 7-aastast oma voodisse kupatada või läheb sinna ise. Hommikuti on alati üllatusmoment – kes kaisus? Üks hommik oli ainult mees kaisus, oh seda imet!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s