Detektiivlavastus “PULM”

Mul tekib alati kerge lühis, kui ma Karupoja nime raamatupoe letil või reklaamplakatil või ajakirjanduses näen. Sest alles me ju istusime Treffneri keldris, olime diibid, sõime võileibu, jooksime üle Toome, “õppisime” Taavi pool keemia arvestuseks, käisime ujumas, hääletasime linnast välja, jõime botaanikaaias õlut, jõime liitrite kaupa teed, kohtusime teiste noorkirjanikega Illegaardis, rääkisime Werneris armastusest, veetsime sõbrapäeva koos voodis (telekast Arklaadiat vaadates), jalutasime öises Tähtveres, sõime võõras aias valgehallitusjuustu, ronisime ülikooli loengutele, kuhu meil vähimatki asja polnud, kirjutasime teineteisele kirju ja luuletusi, kuulasime muusikat, tantsisime Rüütli tänaval, kuulasime üksteise kurbi lugusid ja õnnelikke lugusid ja muidulugusid ja …

Ja nüüd siis korraga niimoodi. Soovitaks, et minge vaatama – aga põhimõtteliselt on välja müüdud ja pileteid on veel ainult nendeks õhtuteks, mil mina tööl olen. Aga olgu. Seekord siis nii.

(Tead, ma olen nii uhke Su üle ja nii õnnelik Su pärast.

Sulle alati Siil.)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s